Audru kirikupark on üks ainulaadsemaid arboreete Balti ja Põhjamaades.

Audru kiriku ajalugu ulatub 17. sajandi esimesse poolde, mil puidust kiriku ehitamine algas krahvinna Magdalena von Thurni juhendamisel. Kirik pühitseti 9. oktoobril 1636. aastal ja kandis nime Audru Püha Risti kirik.

Praegune kivikirik, mis ehitati aastatel 1677–1680 Magnus Gabriel de la Gardie patroonluse all, on üks vähestest säilinud 17. sajandi maakirikutest Eestis.

Kiriku ümber on rikkalik arboreetum, mis rajati aastatel 1970–1996 Eesti metsandusteadlase Raimond Erik Prentseli poolt. Teadaolevalt on see ainus kiriku ümber olev arboreetum Eestis ja üks unikaalsemaid Balti ja Põhjamaades mitte-kohalike liikide arvu ja mõõtmete poolest.

Ajalooline vaatamisväärsus aedade ja kultuuri huvilistele

2019. aastal loendati Audru kiriku ümbruses lausa 227 puuliiki: 27 puuliiki on kohalikud ja 200 mitte-kohalikud. Kirikuaias on haruldasi liike ja sorte, näiteks:

• Manchuri kuusk,

• tume-koorene kuusk,

• Khingani kuusk,

• Ameerika jalakas,

• Siberi jalakas,

• harilik jalakas,

• Mongoolia tamm,

• valge püramiidne kadakas (Pyramidalis compacta),

• harilik jalakas (Umbraculifera).

Peaaegu 2,1 hektarit hõlmav metsapark on kaitse all kultuuripärandina. Kirikuaias on mälestuskivi, mis austab vendi Aleksander Saebelmann-Kunileid ja Friedrich August Saebelmann, Eesti rahvusliku koorimuusika rajajaid. Nende isa oli Audru koguduse kirikukirjutaja ja kooliõpetaja.