Esimesi teateid Jaunmoku (Jaunmokase) kohta võib leida juba 16. sajandi keskpaiga dokumentides, aga mõisa kiirem areng toimus hiljem. Jaunmoku lossipark rajati 19. sajandi keskel. Varsti pärast seda ostis mõisakompleksi George Armitstead (1847–1912), toona veel Riia raehärra, kes sai hiljem Riia väljapaistvaimaks linnapeaks ning kes 1901. aastal ehitas Wilhelm Bockslaffi (1858–1945) projekti järgi praeguse Jaunmoku lossi.

Pargi rahulik, suvekuumuses varjuline atmosfäär on alati olnud lossikompleksi oluline osa. Mõisate õitsengu ajal nende ümber parke rajades toodi Lätti sisse ka loendamatud eksootilised taimeliigid, millest osa on edukalt siinsete jahedate ja heitlike ilmaoludega kohanenud.

Kuigi kirjalikke allikaid ja fotosid pargist on vähe säilinud, tundub siiski, nagu oleks siin kasvavad tammed ja saared ise näinud, kuidas ehitati punakaspruun loss. Paljude siinsete õunapuude ja magusate kirsside puude, mis siiamaani õitsevad ja saaki annavad, vilju nautisid lossi asukad juba 20. sajandi esimesel poolel. Samuti muudavad siiamaani kevaditi muru erksamaks erkkollased metstulbid.

Pargi eriliseks uhkuseks on saja-aastased pärnaalleed, kus juuli keskel sumisevad mesilased ning päikselistel päevadel hõljub joovastavalt magus lõhn.

Tänapäeval on lossi ümber lopsakad roosipeenrad, keerdus väätidega viinapuud, päikese käes küpsevad õuna-, pirni-, ploomi- ja kirsipuude ning marjapõõsaste viljad ning lõhnavad ravimtaimede kimbud. Kevaditi avavad oma erksad õietorbikud rododendronid, mille põõsad on istutanud paljud lossi ja Läti jaoks olulised inimesed ning ka noorpaarid, kes on valinud Jaunmokase oma pulmapäeva kohaks.