Kokmuiža mõisapark

Uuendatud Kokmuiža lossipark kutsub nautima oma uhkeid taimi, jalutuskäike sajandivanustel alleedel ning imetlema Läti esimest ja seni ainsat avalikult eksponeeritud sfäärilist päikesekella.

Kokmuiža (Kokenhof) nimi ilmub ajaloolistes allikates esimest korda 1582. aastal. Tänapäeval siin nähtavat neobarokset hoonet hakati ehitama 1880. aastal, kui siin valitses baltisaksa mõisnike Schroederite suguvõsa. Ajaloolise lossikompleksi juurde kuuluvad ka pruulikoda, telliseahi ja muidugi park, mille ilu võis omal ajal võistelda kauneimate Lääne-Euroopa aedade ja parkide omaga.

19.sajandi alguses alustas siin, oma isa mõisas, oma iluaedniku tööd Nicolai Anders von Hartwiss (1793–1860), kellest sai hiljem Keiserliku Nikita botaanikaaia juht Krimmis ja kes aretas umbes 200 roosisorti. Inglise stiilis pargi lõi 19. sajandi lõpus mõisa toonane omanik Theodor Heinrich von Schroeder (1834–1903). Umbes 8 hektari suurusesse parki istutati kohalikke puuliike ja eraldi eksoote, rajati tiigid, kruusaga teerajad ja seitse erinevate puude, sealhulgas tammede ja jalakate, alleed, mis ulatusid igas suunas. Viis neist on säilinud.

Viimastel aastatel on Kokmuiža lossi ja selle ümbruskonda korrastatud ja uuendatud, hoidas alles ja rõhutades siinseid ajaloolisi ja arhitektuuriväärtusi. Kokmuiža park rekonstrueeriti 2012. aastal, samuti loodi uus lossi parter ja selle keskele paigutati Läti ainus avalikult vaadeldav sfääriline päikesekell. Pargi haljasalasid täiendavad lihtsasti kasvatatavad, kuid uhked ilutaimed – päevaliiliad, siberi võhumõõgad, pojengid ja teised.

Kokmuiža lossikompleksiga võib tutvuda omal käel või etteteatamisel ka giidi juhatusel. Alates 2015. aastast korraldatakse lossis igal aastal suve lõpus suurejoonelisi Kokmuiža päevi rikkaliku kultuuriprogrammiga.