Audru kiriku arboreetum

Balti- ja Põhjamaade üks unikaalsemaid arboreetumeid asub Audru kiriku pargis.

Audru kiriku ajalugu algab 17. sajandi esimesel poolel, mil krahvinna Magdalena von Thurni eestvõttel hakati rajama puidust kirikut. Kirik pühitseti sisse 9. oktoobril 1636 ja hakkas kandma Audru Püha Risti kiriku nime.

Praegune kivikirik, ehitatud aastatel 1677–1680 Magnus Gabriel de la Gardie patronaaži all, on üks vähestest säilinud 17. sajandi maakirikutest Eestis.

Kirikut ümbritseb liigirikas arboreetum, mille rajas aastatel 1970–1996 eesti metsateadlane Raimond Erik Prentsel. See on teadaolevalt Eesti ainus kirikut ümbritsev arboreetum, mis on võõrliikide arvu ja mõõtmete poolest Balti- ja Põhjamaade unikaalsemaid.

Ajalooline vaatamisväärsus aia- ja kultuurihuvilistele

2019. aastal loetleti Audru kiriku ümber 227 puittaime liiki: kodumaiseid puittaime taksoneid on 27, ülejäänud 200 on võõramaised.

Kirikuaias kasvab muuhulgas haruldasi liike ja sorte:

• mandžuuria nulg
• ajaani kuusk
• amuuri nulg
• ameerika jalakas
• madal jalakas
• põldjalakas
• kähar tamm
• harilik elupuu (Pyramidalis compacta)
• põldjalakas (Umbraculifera).

Ligi 2,1 hektari suurune metsapark on muinsuskaitse all. Kirikuaias leiab külastaja ka mälestuskivi, mis on asetatud vendade Aleksander Saebelmann-Kunileiu ja Friedrich August Saebelmanni, eesti rahvusliku koorimuusika rajajate mälestuseks. Nende isa oli Audrus köster-koolmeister.

Lisainfo

Kuidas sõita: Audru kiriku parki on Pärnust vaid 10 km.