Cesvaine lossipark

Cesvainese lossipark loodi maastikupargi traditsiooni järgi 19. sajandil. lõpus. See istutati pärast Cesvainese mõisa uue härrastemaja – Cesvainese lossi ehitamist (1893-1896). Loss kuulub olemasolevasse mõisahoonete ansamblisse ja ehitati osaliselt nii vana mõisahoone kui ka keskaegse lossi kohale.

Kuni uue lossi ehitamiseni asus vana Cesvainese park seal, kus varem asus keskaegne kalmistu, kuid nüüd on seal vallamaja ja parkla. Uue pargi territooriumiks olid varem haritavad põllud. Uus park, mille pindala on umbes 30 ha, loodi pärast lossi rajamist romantilise maastikupargina – vaateväljadega lossile.

1756.aastal mõisamaadele koostatud mullakaardi järgi on sinna istutatud mitut sorti võõraid puid ja põõsaid. Cesvainese park köidab oma loodusliku hiilguse ja huvitava maastikuga. Selle eest võib tänada liustikku, mis tasapisi sulades lõi Sula jõe ürgoru Vidzeme kõrgmäestikule iseloomuliku künkliku maastikuga. Tänapäeval leiame siin pargis vaid osa haruldastest puudest ja põõsastest, mis siin kunagi kasvasid, kuid loodusvaatleja terav silm näeb palju ebatavalisi puid ja põõsaid, püsililli ja lilli. Pargis on paljunenud suur hulk mägivahtraid, samuti võime leida musta mändi. Leiame ka korgipuu ja sarvestiku, pähkli ja takja füsokarpi. Sadula uhked marjad ja valged lumemarjad näevad kaunid välja. Lossi lähedal kasvavad hõbenulg ja Douglase nulg. Teemaja lähedal õitseb kevadel valge robiinia. Läheduses elavad hästi mürgised taimed: siiber- ja ussijalg, mitu gundegu alamliiki, kuid kevadel, kus on õitsenud sinised vizbuliidid, leiame suvel anemooni ja sinikellukesed. Siin kasvavad ogasalud ja Nutka vaarikad, roosalehelised metsroosid ja käharroosid.

Pargi vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Sula jõe ürgorg, teemaja, pumbamaja, keskaegsed lossivaremed, Cesvaine lossimägi, kuhu on maetud mõisa omanik Adolf von Wolff, mälestusmärk – Verste stab Cesvaine gümnaasiumi represseeritud õpilastele ja õpetajatele 19491/19494. Teemaja, pargitrepi ja linnamäe juures asuvatelt vabaõhunäituste infotahvlitelt leiab pargis nähtavate ajalooliste paikade kirjeldused ning matkaradade kaardi. Pargi põhjaosas saab tutvuda siin elava väikekotka infoga.

Cesvainese mõisa omanikud on korduvalt vahetunud, kuid alates 1815. aastast juhtis mõisa Landrat Adolf Heinrich von Wolffi (1765-1843) perekond. Pärast tema surma läksid Cesvaine, Madona ja teised ümbruskonna mõisad tema poja Julius von Wolffi (1809-1872) valdusse. Viimane tegelik omanik, samuti uue Cesvaine lossi ja talli ehitaja, aga ka pargi looja oli Juliuse poeg Adolf Gerhard Boris Emil von Wolf (1857-1904). Kuni agraarreformini jäid valdused Adolfi poja Wilhelm von Wulfi valdusesse. Tänapäeval on Cesvaine loss ja park ning osa lossimõisa hoonetest Madona maakonna valla omandis.

Populaarsed turismiobjektid on park, loss koos vaatetorniga ja mõisahoone. Kohtumiseni Cesvaine lossipargi radadel!

Lisainfo

Cesvaine loss, mõisakompleks, turismikeskus.