Dole mõisapark

Dole mõisapark on 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse aiakunsti näide. Selle loomine algas 1776. aastal, kui mõis kuulus parunile ja teatrimetseenile Otto Hermann von Vietinghoffile (1722–1792), ning jätkus rohkem kui 200 aastat. Vana maastikupargi teritooriumil on siiamaani alles vanad teerajad, mis looklevad kaunite puude, sealhulgas dendroloogiliste harulduste vahel, piki Daugava jõe kallast ja mööda ajaloolistest objektidest, mis jutustavad pargi päritolust ja ajaloost.

Piki Daugava kallast kulgev rada algab ajaloolise Dole mõisa hoones asuva Daugava muuseumi juurest. Mõisa ees rõõmustavad külalisi erepunased roosipõõsad. Peale muuseumi asutamist on hoone juurde rajatud ka kaunis ilupuude ja -põõsaste väljak, mille suurimaks uhkuseks on leinapaju (Salix babylonica) ja hõbekuused (Picea pungens f glauca). Muuseumist Daugava poole minnes avaneb jõele ilus vaade. Raja ääres kasvavad erilised puud: kõigepealt väärib mainimist sihvakas paju, mille istutas 1. mail 2004, Läti Euroopa Liitu astumise päeval, toonane Läti president Vaira Vīķe-Freiberga, kelle suguvõsa juured ulatuvad siiasamasse Dole saarele. Edasi liikudes võib imetleda 4-meetrise ümbermõõduga Dole mõisapargi põlistamme (Quercus robur) ja selle juures kasvavat, mitte vähem muljetavaldavat 3,7-meetrise ümbermõõduga põlisvahtrat (Acer platanoides). Seejärel viib rada etnograafilise Mellupi talu juurde ja jõuab mälestusmärgini – kiviskulptuuride grupini, mis on pühendatud Riia hüdroelektrijaama ehitusel hävinenud ja uputatud majadele.

Pargi sügavuses asuvad veel mõned looduslikud imed. Siin kasvab üle 40 erineva dendroogilise harulduse, sealhulgas Lätis harvaesinev suhkrukask (Betula lenta). Kaks haruldast puud – kõrge jaapani lehis (Larix kaempferi) ja lopsakas makedoonia ehk rumeelia mänd (Pinus peuce Griseb.) kasvavad kohe pargi ainsa ajaloolise objekti kõrval. Selleks on 19. sajandi teise poole mälestusobelisk, mis on pühendatud mõisa viimaste omanike, šoti päritolu baltisaksa mõisnike von Löwis of Menari suguvõsale. Obeliski juurest viib rada kahe rotundi juurde, kus kevaditi õitsevad eredalt rododendronid. Neid ringe ühendab omavahel juba mõisaaegadel istutatud pärnaallee.

Lisainfo

Võimalus külastada muuseumi ja võtta osa õppeprogrammidest.