Jaunpilsi mõisapark

Jaunpilsi mõisapargi külastajad võivad lisaks saja-aastaste puude varjus jalutamisele imetleda ka tervet rida ajaloolisi arhitektuurimälestisi.

Jaunpilsi mõisa maastikupargi loomine algas 19. sajandi keskel Christoph von der Recke (1836–1899) valitsemise ajal. Pärimuse järgi lasi aadlik aednikel puud niimoodi istutada, et kui need lehte puhkevad, moodustuks Recke suguvõsa vapp. 19. sajandi lõpul rajati kogu parki kruusatud teerajad. Siin on säilinud mitmed põnevad vaatamisväärsused – paljud põlispuud ja väike kivisild, kuhu on graveeritud Karlsbadi kuurortis enneaegselt surnud lossi omaniku parun Georg August von der Recke (1871–1905) monogramm ja aastaarv: “G. A. v. d. R. – 1905”. Romantiline rada viib mööda jõekallast Armastuse kivini, mis oli kunagi kohalike seas populaarne kohtumispaik.

Jaunpilsi lossipargi maastikku täiendab 2018. aastast lambakari. Selliste „muruniidukite“ idee pärineb Inglismaalt ja Iirimaalt, kus see komme on säilinud vanadest aegadest, sest loomade karjatamine on parim viis uuendada rohu bioloogilist mitmekesisust. Lambad on pargis esimestest soojadest kevadpäevadest kuni oktoobrini välja.

Park on 19. sajandi keskpaigast pärit riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis. Pargis asub ka üle 200 aasta tagasi ehitatud Jaunpilsi vesiveski, kuid kohe pargi kõrval on siinne väljapaistvaim ja külastatavaim objekt – 1301. aastal Liivi ordu kindlusena ehitatud Jaunpilsi loss, kus võib veel siiamaani tunda ajaloolist keskaja hõngu. Iga aasta augustis korraldatakse siin värvikaid Keskaja päevi.

Jaunpilsi mõisaparki võib näha ka läti režissööri Arvīds Krievsi filmis “Tants kolmekesi” (2011).

Lisainfo

Võimalus külastada Jaunpilsi lossi, kirikut ja vesiveskit, mis asuvad pargi vahetus läheduses.