Kārļamuiža mõisa maastikupark

Vana Kārļamuiža maastikupark on loodud hingematvalt kaunisse kohta: siin on vanu orgusid ja muljetavaldavaid liivakivi- ja dolomiidipaljandeid, nii vulisevaid ojakesi kui ka mitmekesine lindude koor.

Kārļamuiža ümbrus koos maaliliste Amata ürgoru vaadetega oli rändurite seas armastatud paik juba 18. sajandi lõpus. 1777. aastal ostis mõisa baltisaksa mõisnik Karl Eberhard von Sievers (1745–1821). Siinne ümbruskond vastas nii hästi valgustusajastu ettekujutusele romantilisest ja puutumatust loodusest, et mõisa omaniku venna Peter Christian von Sieversi (1754–1826) algatusel hakati siia vastavalt ajastu moele kujundama vaba planeeringuga maastikuparki. Maalilist ümbrust täiendati hoolikalt: lähedalasuva Amata jõe kaljustele kallastele rajati jalgrajad, ehitati väikesed sillad, kunstlik juga ja mitmed romantilised puhkekohad. Niimoodi sai Kārļamuiža maastikupargist oma ajastu parima maitse ja ilutõlgenduse suurepärane näide.

Osa pargi ajaloolistest puudest ja radadest on säilinud tänaseni. Külastajad võivad jalutada vana pargi radadel ja imetleda muljetavaldavaid Amata jõe kaldaid – just selles pargis on jõe ürgoru suurimad devoni ajastu liivakivipaljandid. Pargi kõige olulisem loodusmälestis on 45 meetri kõrgune, üle 500 meetri pikk Ainavu järsak, mis on üks Läti suurimaid liivakivipaljandeid. See asub Amata jõe kaldal, umbes 1 km kaugusel Kārļamuiža hotellist, Kārļu kalakasvatuse (endise Kārļamuiža vesiveski) vastas.

Lisainfo

Kohapeal pakutakse majutust ja toitlustust.