Tõstamaa mõisapark, mis jääb Pärnu lähistele Romantilisele Rannateele, rajati 19. sajandil mõisa peahoone ümber ning hiljem laiendati seda vabakujulise pargina 1870.–1880. aastatel ehitatud veetorn-elamu ümber. Park on 18,4 hektari suurune ja jaguneb kahte ossa. Mõisa peahoone ümbrus on lagendikuline ning seda kroonib häärberi taga asuv kaharavõraline tamm (võra läbimõõt 23 m), mille juurde asetati 1990. aastal mälestuskivi rahvahariduse 300. aastapäevaks (1688–1988).

Mõisapargi teist osa, mis jääb tall-tõllakuurist paremale, poolitab tee, mis suundub endise mõisa lambalauda ning veetorn-elamu juurde. Pargis on väikesed lagendikud ja puudegrupid, mis muudavad selle varjuliseks ja romantiliseks. Pargist voolab läbi Tõstamaa jõgi, millele oli varem rajatud mitmeid maakivist sildu.

Tõstamaa mõisapark pakub kodu lindudele ja nahkhiirtele

Peamiselt kasvavad Tõstamaa mõisapargis pärnad, tammed ja männid, seal võib kohata linde ja loomi, sh nahkhiiri. Parki on pikki aastaid hooldanud Tõstamaa keskkooli õpilased ja just viimastel aastatel on juurde istutatud mitmeid erinevaid leht- ja okaspuid. 2017. aastal toimus kohaliku vallavalitsuse eestvedamisel mõisapargi rekonstrueerimine, millega parandati pargi seisundit. Pargis on

• mustkattega jalgtee,

• pingid,

• kiiged,

• vaateraamid,

• loodusväärtusi tutvustavad infostendid,

• kettagolfi rada.

Tõstamaa mõisapark on nii muinsus- kui ka looduskaitse all, et säilitada ajalooliselt kujunenud planeering ning kultuurilooliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtuslik park. Tõstamaa mõisapark on seotud ka Natura alade alla kuuluva Tõhela-Ermistu loodusala ning Nätsi-Võlla linnualaga.