Burtnieku mõisapark

1806. aastal ostis mõisa Schröderite suguvõsa ja see kuulus neile kuni 1920. aastani, mil toimus agraarreform. 1860. aastaks oli vana viljapuuaia kohale rajatud lihtne puhkeaed. Selle aja jooksul kujundas parun Wilhelm von Schröder pargi inglise stiilis. Pargiplaani töötas välja baltisaksa arhitekt parun Walter von Engelharts, kes tegeles ka teiste Läti parkide kujundamisega, näiteks Apes, Kazdangas, Lielstraupes, Ungurmuižas ja Skrīveri dendroloogiapark.

Maastikupargi osa rajati 19. sajandi keskel. See asub järve ääres künkal ja pakub maalilisi vaateid vee avarusele. Pargi põhiväärtuseks on erinevat liiki puud ja mulje puutumatust loodusest. Pargis asuvast ligikaudu 607 puust seitse on riiklikult tähtsa puu staatuses.

Pargis rajati kaks avatud vaadet – üks ulatus itta päikesetõusu vaatama ja teine ​​järvele, mille vastaskaldal seisab kirik.

Jalutades mööda kaunist 19. sajandi eklektilist mõisaparki saab näha Itaalia renessansi ja haljastuselemente.