Punase lossi park

  • Suhtleme: inglise, vene, läti
  • Ruumi on ka bussidele.
  • Sobiv ratastooliga külastamiseks
  • Tualett külalistele
  • Pakume söögi- ja joogipoolist. Küsige täpsema info saamiseks.
  • Külastamine etteteatamisega
  • Koduloomad on teretulnud

Maaliline Vecgulbene lossi park oma saja-aastaste puudega mäletab tänapäevani mõisa kunagise uhkuse ja kauni armastusloo jälgi.

Vecgulbene mõisa majanduslik õitseng algas 1797. aastal, kui see läks Wolffide parunisuguvõsa omandusse. Nemad lõid siia ehitiste ansambli suure lossi ning majandushoonete kompleksiga. 1859. aastal sai mõisa omanikuks Heinrich Johann Gottlieb von Wolff (1843–1897), kes ehitas Valge lossi ümber suurepäraseks neorenessanssehitiseks. Samuti rajas ta Punase lossi ja losside ümber uhke pargi, mis koosneb mitmest eri osast. Lossi parki ja Rudolfi parki, mis on pühendatud Heinrich Johann Gottlieb von Wolffi isale Rudolf Gottlieb von Wolffile (1809–1847), ühendas kunagi unikaalne puunikerdustega kaunistatud sild üle Krustalīce oru, mis pole säilinud.

Lossipark, mis ümbritseb Valget ja Punast lossi ning oranžeriid, on rajatud rõhutatult maaliliselt, looklevate jalgradade, ebakorrapäraste veekogude ja avara keskse lagendikuga terrassi ees. Siin kasvavad nii kohalikud kui ka võõramaa puuliigid, sealhulgas alpi seedermänd, must mänd ja harilikud ebatsuugad. Park paistis silma ka mitmesuguste arhitektuuri- ja kunstivormide ning skulptuuride poolest. Parki viis kolm väravat. Suured väravad rajati gootipäraste vormidega – kolme teravkaare, sakkide ja dekoratiivsete tornikestega. Lossi terrassilt viib viinapuudega pergola aiamajakesse. Siin asub lossi vastas hoolitsetud roosiaed. Terrassilt paistis suur tiik, mis oli parun Heinrich von Wolffi palavalt armastatud naise Marissa (Marie von Wolff, sünd. Oettingen, 1857–1883) auks M-tähe kujuline, ning sama kujuga lillepeenrad. Kui paruness suri 25-aastaselt toona ravimatusse tuberkuloosi, kasvatati üle M-tähe ristikujuline lillevaip. Romantilistest lugudest läbipõimunud lossipargis asub ka Armastuse mägi, kus oli postamendile paigutatud Veenuse kuju ja pingid, mille otstes olid tiibadega lõvide kujud.

Mõisakompleksi kuuluvad ka ait, juustukoda, maneež, kus peale ümberehitust asuvad hotell ja restoran, ning muud hooned. Oranžeriis tegutseb nüüd Gulbene piirkonna ajaloo- ja kunstimuuseum, mis muuhulgas pakub mõisa külastajatele Punase lossi roosiaia juures võimalust nautida teed saja-aastaste tammede ja pärnade varjus.

 

Lisainfo

Gulbene Ajaloo- ja Kunstimuuseum. Restoran ja hotell Vecgulbene mõisas.

  • Teema

    • Roosiaed
  • Stiil

    • Mõisapark

Külastus- ja piletiinfo

  • Piletid
    Tasuta.
  • Hooaeg
    Lossipark on avatud aastaringselt.
  • Külastusaeg
    Park on avatud aastaringselt.
    Giiditeenust ja muid teenuseid saab tellida Gulbene Ajaloo- ja Kunstimuuseumi lahtiolekuaegadel.
Vaata aia plaani

Kontakt