Suuremõisa park ja kirsiaed

Suuremõisa peahoone ehk loss koos lähemate kõrvalhoonetega on üks uhkemaid barokkstiilis mõisasüdameid Eestis, ehitatud 18. sajandil. Ansamblisse kuulub ka Tagapark, mille praegune kujundus pärineb hilisemast ajast. 17. sajandil rajatud renessanss-stiilis viljapuu- ja iluaiast on säilinud tiigid.

Lossi ja jõe vahel asunud metsaheinamaad kujundati 19. sajandil maastikupargiks, mis on oma puuderühmade, metsatukkade ja aasadega hästi säilinud. Park on looduskaitsealune kultuurimälestis. Ligi 20-hektarilist hooldatud pargiala läbivad niidetud mururajad. Jõe ääres kasvab enam kui saja aasta vanuseid tammesid, lehiseid, sitka kuuski ning euroopa nulge.

Kirsiaia rajamine

Mõisa kirsiaed rajati vahetult lossi kõrvale 1870. aastatel. Lisaks kirsipuudele kasvatati siin ka muid viljapuid, marjapõõsaid, köögivilja ja lilli. Mõisaaega meenutavad lugematud lumikellukeseklumbid ja mõned sarapuud aia tagumises nurgas.

1970.–80ndatel aastatel sai Kirsiaiast kooliaed ning see on praegugi Hiiumaa Ametikooli õpilaste praktikakohaks. Aeda kujundavad õpetajad, aednikud ja õpilased. Pidevalt lisandub uusi põnevaid rajatisi, istutusalasid ja taimi. Müüridega piiratud aia pindala on ligi 6000 ruutmeetrit. Tagapargist ja tallivaremete juurest viivad väravad liigirikkasse renessansihõngulisse iluaeda. Ala keskmes on ümmargune tiik lopsakate püsikupeenardega, kus kasvab ka siidpööriseid ja muid suuri kõrrelisi. Puude alla on istutatud varju taluvaid põõsaid ja püsikuid. Vabakujulistes hekkides võib näha palju erinevaid ilupõõsaid. Taas kord on aeda istutatud noori kirsipuid.

Tagaaed aiamajast ida pool on tarbeaed peenramaa, viljapuude ning marjapõõsastega. Puudealune muru on aga kevadel tõeline lillemeri, kus vanaema-aegsed tulbid ja nartsissid õitsevad juba aastakümneid erilise hoolitsuseta.

Kirsiaed on vaatamist väärt varakevadest hilissügiseni ja huvilistele alati avatud. Suve algul peetakse avatud aia päeva.

Lisainfo

Kuidas sõita: Suuremõisa on Heltermaa sadamast vaid 10-minutilise autosõidu kaugusel.