Valmiermuiža mõisapark

Vana müüriga ümbritsetud Valmiermuiža pargi väravast sisse astudes võite kohe tunda vanade aegade hõngu, sest pargi ülesehituses ja maastikus on hoolikalt säilitatud siinsed ajaloolised väärtused.

Valmiermuiža asub siin umbes 1620. aastast. Sajandeid on siit möödunud olulised teed, mis ühendasid Lääne-Euroopat, Peterburi, Riiat, Pärnut ja Tartut, seega peatusid siin tihti ka kõrget päritolu reisijad.

Valmiermuiža park on vaid väike osa kunagisest lossi territooriumist. Kõige kiireimini arenes Valmiermuiža loss 18. sajandi lõpus, kui selle peremeheks oli Schleswig-Sonderburg-Becki prints Peter August Friedrich (1697–1775). Ta ehitas 1764. aasta paiku siia barokse villa ehk maison de plaisance’i ning rajas selle ümber avara pargi. Villat, mis oli Baltimaades ainuke selles stiilis ehitis, kasutas prints nii jahiresidentsina kui ka suvelossina külaliste, sealhulgas kuningakodade esindajate vastuvõtuks. Teiste seas on siin viibinud ka Venemaa keisrinna Katariina II.

Peter August Friedrichi valitsemise ajal moodustati Valmiermuiža lossipargist korralikult hooldatud neobarokse aia ja maastikupargi kombinatsioon. Sajand hiljem, 1876. aastal, koostas aiainsener Friedrich Lode Valmiermuiža pargi projekti lehtlate, väikeste sildade ja lõviskulptuuridega, aga see viidi ellu ainult osaliselt. Nagu ka lossihooned, kannatas park mõlemas maailmasõjas ning tänaseks on säilinud vaid väike lossitorn, pargiväravad, müüri fragmendid ja abihooned.

See ala hakkas tasapisi uuesti sündima alles 2006. aasta paiku, kui mõisa hoonetes alustas tegevust pruulikoda. 2016. aastal valmis pühendusena mõisa kunagisele üürnikule kindraliprouale Magdalene Elisabeth von Hallartile (1638–1750) Läti lipu värvides roosipeenar. Endise härrastemaja peakorpuse kohta tähistab nüüd avar sillutatud väljak, mis on saanud populaarseks ürituste korraldamise kohaks. 2019. aastal istutati parki erinevaid põõsaid – kontpuid, forsüütiaid, põisenelaid, leedreid, lodjapuid ning mitut sorti sireleid, ebajasmiine ja kibuvitsu, mis rõõmustavad oma õitsemisega külalisi kevadest sügiseni.