Vecmoku mõisapark

Vecmoku (Vecmokase) mõisapark rajati 19. sajandi esimesel poolel, kui mõis kuulus parun von Oelsenite suguvõsale. Pargis kasvasid nii kohalikud kui ka sissetoodud liigid, näiteks euroopa lehis (Larix decidua), saarvaher (Acer negundo) ja mägivaher (Acer pseudoplanatus), saksa viirpuu (Crataegus alemanniensis), tatari kuslapuu (Lonicera tatarica), hõberemmelgas (Salix alba ‘Sericea’), must ja punane leeder (Sambukus nigra, Sambukus racemosa), pooppuu (Sorbus intermedia), ungari sirel (Syringa josikaea), harilik jalakas (Ulmus glabra) jt.

Kuigi kunagisest Vecmoku mõisast on tänapäeval järel vaid varemed ning park on kohalikke liike täis kasvanud, tõmbab see siiamaani tähelepanu kolme eriti suursuguse ja pika, üle saja aasta vana lehtpuualleega. Kaks neist – pärna- (Tilia cordata) ja vahtraallee (Acer platanoides) – viivad mõisasse, aga kolmas, Läti pikim (1,1 km) läänepärnade (Tilia x vulgaris) allee rohkem kui 300 majesteetliku puuga ühendab parki mõisa kunagiste omanike matmiskoha, Ķīļu kalmistuga.