Rannapark

Pärnu rannapark on liigirikkuselt teine linnapark Eestis.

Rannapargi rajamist linna karjamaale alustati 1882. aastal. 1960. aastal tehti pargis üsna suurejoonelisi uuendustöid; 2010. aastal rekonstrueeriti pargiala idaosa.

Pargi algne vabakujunduslik joon on säilinud tänase päevani. Et park asub ranna vahetus läheduses, on see väga populaarne jalutamis- ning puhkeala. Pargi keskel paikneb ringtee tüüpi jalgtee, mis ühendab pargi kõiki osi, väljakuid ja teid.

Rannapark on liigirikas

Tegemist on Eestis liigirikkuselt teise linnapargiga. Liigirikkus on tähelepanuväärt ka seetõttu, et Rannapargi mullastik on erakordselt toitainevaene, haruldased pole siin ei tormid ega üleujutused. Pargi teevad eriti väärtuslikuks osaliselt säilinud ajalooline teedevõrk, pargi piirides paiknevad Mudaravila, Rannahotell, Rannasalong, Ammende villa jt 20. sajandi alguse arhitektuuripärlid; enam kui 100aastast traditsiooni kandvad puiesteed, vanad tuulte käes viltukasvanud männid ja teised vanad puud, rohked puiesteed, merevaated, avatud pargiaasad ja villakruntide romantiline hoonestus. Kodumaistest liikidest domineerivad pargis mänd, tamm, must lepp, vaher, sookask, kuusk ja pärn. Võõrliikidest kasvavad pargis:

• läänepärn,
• euroopa lehis,
• serbia kuusk,
• pensilvaania saar,
• berliini pappel,
• rumeenia mänd.

Põõsastest on esindatud pihlenelas, mägimänd, siberi kontpuu, lumemari.

Rannapark pakub jalutajale pidevalt uusi vaateid ja perspektiive. Ajalooliselt on pargis suurte puude varjus olnud privaatsed istumiskohad, mis on nüüd kaasajastatud ja pargis on võimalik piknikku pidada. Merepoolsel pargialal on kaasaegne ja turvaline mänguväljak lastele. Pargiala läbivad ka terviserada ja kergliiklustee, kus rattad ja koerad on lubatud.

Ligi 45 hektaril laiuv Rannapark piirneb Rannapromenaadi ja rannaliiva-alaga. Suviti õitseb pargis hoogne rannakaubandus.